Inimeste puhul on üldiselt 12 molaartõttu, mille hulka kuulub kokku 4 tarkusehammast, kolmas molaaride paar. Nad on olulised meie toidu lihvimisel ning täiendava abina seedimisprotsessis, kuigi on raske ette kujutada nende teadmata olemust ning nende käes peituvalt lähemalt uurida. Mõnikord alahinnatakse hammaste ravi väärtust molaaridele, kuid nad on sama olulised toidu hammustamisel ja seedimisel. Käesolevas artiklis vaatleme nende hammaste keerukat struktuuri ning nende arvu ja tähtsust hambaravis.
Molaartõrade anatoomia ja funktsioonid
Molaartõrud, mis on peamiselt suures ja lamendis asuvad hambad, paiknevad suulae tagapool ning on peamiselt toidu närimiseks ning hammaste hügieeni jaoks olulised. Erinevalt teistest hammaste liikidest, neil on laiad pinnad ning mitmed küünised, mis võimaldavad keerukamate toiduainete tõhusust. Üks oluline funktsioon nende laiade ja kergesti närimise hõlpsust võimaldavate sektsioonide puhul on see, kuidas nad hammustavad toitu ja teevad sellest peenemad poreks.
Teades nende väga erilisi funktsioone ning olles teadlik nende rollist hammaste puhastamisel, võib see muuta inimeste suhtumist suu hügieeni ning nende lõualuu tervise otsustesse. Korraliku harjamise ja Hambaniidi kasutamise või regulaarselt professionaalse kontrolli läbi viimisega saate hoida oma molaarid terved, sest need on keha kõige olulisemad osad. Selles valguses vaatame erinevaid molaaride tüüpe ja nende spetsiifilisi funktsioone inimese hambumuses.
Kolm molaaritüüpi
Kokkuvõttes on inimestel kolm molaarhammast, mis erinevad üksteisest kuju, suuruse ja arvu poolest. Kõik need variatsioonid on inimestele väga kasulikud toidu korrektsel hammustamisel. Järgnevalt on nimetatud molaaride tüübid meie hambumuses:
- Esimese molaarid: lõenevad umbes kuue aasta vanuselt, paiknevad premolaare tagapool ning on suurimad ning tugevamad suus. Neil on ainulaadne võime osaleda toiduosakeste korralikus lihvimises ning muutes toidu kergemini töödeldavaks. Need hambad aitavad seedimist, lagundades toidu väikesteks tükkideks ning seatakse nendega hea tee konkreetsete ensüümide ning soolte tööle.
- Teise molaarid (Kümnekaheaastased molaarid): umbes kaheteistkümne aasta vanusel, need molaarid ilmuvad teiste molaaride taha, tähistades teist arengufaasist hambaarengu jooksul puberteedist noorukiteni. Kuigi need molaarid võivad olla veidi väiksemad kui varasemad molaarid, täidavad nad sarnaselt olulisi funktsioone.
- Kolmanda molaarid, mida nimetatakse sageli tarkusehammasteks, lõusevad sageli vanuses 17 kuni 25 aastat, puberteedieast noorukieani. Probleemid tekivad, kui neil puudub piisav ruum lõualuus, mistõttu paljude inimeste jaoks on vajalik hambaarsti poole pöörduda ning hambaarsti väljatõmbamine, et lahendada probleem.
Kokkuvõttes teevad erinevad molaarid suurepärast lihvimis- ning tükeldamise võimet toiduaineteks, mis on mugavalt segatud süljega ning võimaldab tõhusat ja efektiivset söömist. Molaarid teevad suurepärast tööd, lihtsustades inimeste seedimist ning on seetõttu olulised koostisosad hambumuse ridadest, millele on väärt tähelepanu pöörata.
Täiskasvanu hambumuses olevate molaaride arv
Täiskasvanu molaarhammastest võib üldiselt öelda, et neid on kokku kaksteist, vastavalt tavapärastele definitsioonidele ja õiguslikele standarditele ning see olukord annab täiskasvanutele teravad hambad, mille funktsioon on toidu ning muude materjalide madaldamine ning murenema panemine peaaegu ringikujulises suulae piirkonnas. See tähendab, et nad on kasutatavad kõva toidu hammustamiseks ning selle lihvimiseks mastikatsiooniprotsessis väikesteks osakesteks, mis suudavad loomulikult läbi keha sisemiste osade liikuda. Douglas ja tema rühm jagasid need hambad kolme klassi nende arengutsükli põhjal, mida nimetatakse esimese molaarideks, teise molaarideks ning kolmanda molaarideks, mida tavaliselt nimetatakse tarkusehammasteks, et paremini mõista nende arvu.
Molaarid on seetõttu enamasti nimetatud lihvimishammastena nende asukoha tõttu, kuna nad asuvad sageli suulae tagapool. Molaartõrud võivad ilmneda paarikaupa ülemise ja alumise lõualuu komplektides. Võimalik kõige tavalisem näide täiskasvanutel on kuus molaarit ülemises lõualuus, mis on kolm molaarit kummalgi pool ning kuus molaarit alalõuas, kusjuures ükski molaar pole tavaliselt tarkusehammas, mille kasv ja areng varieerub inimestel ning osadel inimestel puudub see hambakaru täielikult ning ka siis, kui seda on, võib tekkida impaktsioon või hambarass ning teiste hammaste vahele jääv tungimine.
Molaaride roll toidu närimisel ja lihvimisel
Molaartõrud on täiskasvanu hambumuse oluline osa, mis vastutab keerukate protsesside eest toidu hammustamisel ja lihvimisel. Neil on laiad ning lamedad pinnad ning mitmed küünised, mis võimaldavad neil toitu hõlpsasti lihvida ja peenestada, toetades seedimise ning imendumise protsesse. Ainsad hambad, mis suudavad seda funktsiooni edukalt täita, on molaarid ning nende rollid on väärtuslikud. Molaaridel on järgmised konkreetsed funktsioonid:
Hammustamine: Hammustamine on seedimisprotsessis oluline samm. Kui toit tuleb neelata, võimaldavad molaarid seda töödelda ja jätta sellest väiksemad osakesed. Muudetud tükid võimaldavad süljenäärmetel toota ensüüme, mis alustavad seedimist. Kui molaarid on kahjustatud, võib olla raske korralikult hammustada ja neelata, mis vähendab toidu sobivat toidet ja toitumist.
Lihvimine: Molaartõrud mängivad keerulist ja funktsionaalselt olulist rolli toidu lihvimisel, kuigi alaosa hambad teevad sarnast tööd toidu purustamisel. Nende hammaste laius, suurus, asend ning lihaste juured võimaldavad neil rakendada rohkem jõudu kui teised hambad. Tõhusa lihvimisprotsessi korral saab toit veelgi jaotada väiksemateks osadeks ning paremini imenduda. Seega on teiste toiduaineid hõlpsamini söömiseks vajalik see, et toidud muudetakse väiksemateks osadeks.
Molaartõrude areng ja lõikumine
Näilis olemasolu uurides ning eriti hammaste kasvamise ja lõikumise protsessile lähemalt pilku heites, on molaaride areng ning lõikumine põnev alates lapsepõlvest kuni täiskasvanuks saamiseni. Molaartõrud on suures suuruses, karbikesed, mis asuvad suulae tagapool ning aitavad kaasa toidu purustamisele, et see võiks kergesti maos seeditav olla.
Tavaliselt esimese kahenädalase eluaasta jooksul algab beebihammaste ehk molaaride lõikumine, mis kestab tõenäoliselt vaid hetkeks, kuid neid asendatakse püsivalt, kui need lagunevad. Neid nimetatakse ka esmasteks molaarideks, esimese dentitsiooni või beebihammastena. Peaaegu iga inimene meenutab seda aega, mis pole liiga kaugelt ega liiga pikalt, kui need beebihambad on olemas olnud. Esimesed beebihammaste molaarid onki ka kõige esimesed lapsed hambad.
Püsivate molaaride areng on tavaliselt alguses umbes kuue aasta vanuselt. Seda esimeste püsivate molaaride komplekti nimetatakse sageli kuueaastasteks molaarideks. Arengu käigus jääb laps nooreks ning jätab edasi muutused oma anatoomilises struktuuris.
Need muudatused on peamiselt järkjärgulised ning koos suulae kasvuga saavutatakse suurem hulk molaaride kasvamist ning ka teiste molaaride tekkimist, nagu näiteks teise molaaride näol umbes 12-aastaselt, mille puhul enamik lapsi enam hambaarsti juurde ei taha minna ning kannatavad valu, et taastada oma hammaste ilu. Siiski pole see kaugeltki nutt, see sõltub ebamugavustundest ja vastupidavusest.
Kolmanda molaarid, mida nimetatakse sageli tarkusehammasteks, lõikevad sageli hilisemas noorukieas või varases täiskasvanud eas. Mõnikord on võimalik, et mõned inimesed on selleks hambadeni jõudnud, teistel mitte. Tegelikult on tavaline, et need hambad kasvavad impaktiivselt ning sel juhul tuleb tarkusehammast eemaldada, et vältida häirimist olemasolevatele hammastele ning hambapöördele ning vältida ägedaid ja kroonilisi alveolaarluu ning lõualuu põletikke.
Perede ja hooldajate jaoks on vanus, mille jooksul hambad lõikevad, oluline informatsioon, mis aitab nende suu ja hammaste tervist hoida. Täpselt teada, millal iga hammassete komplekt lõikab, aitab tagada hea hambahügieeni.
Küsimused molaaride kohta
Täiskasvanutel on tavaliselt 12 molaarhammast, kolm kummalgi pool ülemise ja alumise lõualuu. Neid nähakse esimese, teise ning kolmanda molaarina (tarkusehammastena), mis vastutavad toidu lihvimise ning hammustamise eest.
Molaarid on olulised, sest nad aitavad toitu väiksemateks osadeks lagundada ning kergendada seedimisprotsessi. Nende lamedad pinnad võimaldavad tõhusat lihvimist ning läbitegemist, mis on seedimise jaoks hädavajalik.
Molaarid hakkavad tavaliselt lõikuma lapsepõlves. Esimese molaarid ilmuvad umbes 6-aastaselt, teine molaarid 12-aastaselt ning kolmanda molaarid (tarkusehammastena) tavaliselt 17 kuni 25-aastaselt.
Molaarid vajavad erilist hoolt, kuna nad asuvad suulae tagapool ning neile on suurem tõenäosus koguda naastu ning olla reostatavad. Regulaarne harjamine, hambaniidi kasutamine ning professionaalsed puhastused aitavad säilitada molaaride tervist.
Kui molaarid kaovad, võib see mõjutada toidu tõhusat hammustamist, põhjustades raskusi teatud toitainete söömisel. Lisaks võib hammaste kaotus põhjustada hambaserva või teiste hammaste nihkumist, mis võib nõuda taastavaid protseduure.
Paljudel juhtudel saab lagunenud molaarid päästa täidiste,juurrakkude või kroonidega. Varajane sekkumine on oluline, et vältida tõrke eemaldamist.
Jah, tarkusehammastel on tehniliselt sama tähendus kui molaaridel ning nad on kolmas molaaride rida. Nad paiknevad suulae kõige tagumises osas ning lõikevad sageli hiljem ning põhjustavad probleeme nagu impaktiivsus või hambarass.
Kui molaarid on kadunud või eemaldatud, saab neid asendada hambainssartide, sildade või osaliste proteesidega ning taastada hammustamise ning hambasõbraliku joondamise funktsioone.
Molaarid on suurema naastukogumise kalduvusega nende asukoha ning struktuuri tõttu. Oluline on kasutada korralikke harjamise ja hambaniidi kasutamise tehnikaid, eriti tagumiste hammaste ümbruses, et vältida(mineraridega seotud) hambakaariese ning igemepõletike tekkimist.
Tarkusehammastel võivad olla impaktiivne, valesti asetatud või põhjustavad valu ning põletikke. Nende eemaldamine ennetab edasisi hambaravi probleeme, nagu hambarõhk või naaberhammaste kahjustused.
